Oma suhteliselt ebaoriginaalsest esinejanimest hoolimata on Gold Panda nime all helisid meisterdava tüübi muusika täiesti teine ooper. End Derwin Pandaks nimetava UK-st pärit härra loominguga tutvusin ma esmakordselt eelmisel aastal, kui mees oma "Quitter's Raga" nimelise loo internetti üles riputas ning mind oma võimsalt väänutatud helikeelega jalust niitis. Nüüd on mees hakkama saanud järjekordse EP-ga, mille nimilugu "You" ka singlina välja on lastud ning mis minu meelest vabalt "Quitter's Raga" kandadele astub. Niisiis. Ülekülluses eksperimentaali ja häid ideid ning kuulmismeeled rõõmustavad. via nomodestbear
The Dead Weatheril on vist vedanud, sest meedia on suutnud neid õnnistada sellise totaka modernse terminiga nagu supergrupp. Jah. Võib eeldada, et kui erinevatest edukatest bändidest pärit geeniused mõneks ajaks oma emalaeva hülgavad, omavahel kokku saavad ning loomingulisi ajurünnakuid tegema hakkavad tuleb sealt välja midagi plahvatusohtlikku. Seda siis kas heas või halvas mõttes. The Dead Weather (mille liikmeteks on üks kahendik The Killsi ehk mu absoluutne lemmiknaine Alison Mosshart, White Stripes'i ja The Raconteurs'i ohje hoidev almighty Jack White, Jack Lawrence, kes on samuti The Raconteursi täieõiguslik liige ning The Greenhornes'i bassimees pluss Queens of the Stoneage'i Dean Fertita) pole minus esile kutsunud erilist eufooriat (kui mitte arvestada "Treat Me Like Your Mother"it oma KUI LAHEDA videoga) ega ka mingeid negatiivseid emotsioone. Ilmselt peitub minus siiski mingi lollakas skeptitsismialge, mis niinimetatud supergruppe päris tõsiselt ei lase võtta. Siiski tahaksin ma selle postituse pühendada The Dead Weatheri uuele loole "Die by the Drop", mis on esimeseks singliks nende mais ilmuvalt teiselt albumilt Sea of Cowards ning mille video režissööriks on üks lahedamate ideedega kreatiivnaisi üldse ehk Floria Sigismondi, kelle nimele võib kirjutada ka näiteks Amon Tobini "4 Ton Mantise", Interpoli "Obstacle 1", Muse'i "Supermassive Black Hole"i ja paljude teiste unenäolise ja tumeda alatooniga videod. Ei ütleks, et "Die by the Drop" just Sigismondi huvitavamaid asju oleks, aga vaadata ja kuulata tasub igatahes.
Nonii. Aitab mu liiga pikale veninud vegeteerimisperioodist, sest mul on kogu selle mitte midagi tegemise pärast juba nutma ajavad süümekad. Kuigi viimased kaks nädalat pole minu jaoks muusikaliselt just kõige viljakamad olnud, siis ühe huvitava asja suutsin ma siiski leida küll. Nimelt ühemeheprojekti Active Child, kodanikunimega Pat Grossi, kelle muusikat võiks kirjeldada kui M83 meloodiad koorimuusikale omase pühaliku ja flegmaatilise vokaaliga(seda seetõttu, et Grossi laulis õndsas lapsepõlves poistekooris). Ise sattusin ma Active Childist vaimustusse tänu sellisele stratosfäärides hõljuvale loole nagu "Wilderness". Tuleb tunnistada, et ülejäänud heliloominguga ma veel päris sina peal ei ole, kuid viimati nimetatud helimeisterdust tasub sada protsenti kuulata küll. Mõned MP3ed on täiesti legaalselt alla laetavad SIIN. MYSPACE
