Vampiirisaaga vallutab indimaailma.

Sa püha püss! oleks vist siinkohal sobilik öelda. Ja muidugi järgneb vigisev hipsterimöla, et miks peab kõike ikka massidele ette söötma, aga ega ma päris vait nüüd ka olla ei saa.
Tundub, et Robert Pattison on suutnud oma vampiirikihvakestega juba Thom Yorke'i, Grizzly Beari ja Bon Iveri ära võluda, sest just need viimased nimed panidki mind ahhetama, kui ma teada sain, et tüübid novembris linastuva "New Mooni" heliribal tributeerivad ja kõigele lisaks veel spetsiaalselt selle filmi jaoks oma halle ajurakke on ragistanud. Tegelt leidub soundtrackil veel selliseid nimesid nagu Editors, St. Vincent, Lykke Li jne, nii et filmitegijatel on õnnestunud hammustada oma kõigi tüdrukute lemmikfilmi jaoks päris pirakas tükk indiskeenet. Vähemalt saavad vaesed muusikud oma taskutesse natuke raha puistada.

Ametlik list siis siin.

Aga mis teid inspireerib?

Los Campesinosega on mu kokkupuude siiamaani olnud umbes 0.1% ehk siis põhimõtteliselt olen ma kuulnud neilt ainult ühte lugu, mille nimeks "You!Me!Dancing!", mis mulle antud hetkel isegi kaugetest ajusoppidest läbi minge ime esile ei kerki. Igatahes on bänd välja andnud loo nimega "The Sea is a Good Place to Think of the Future", millesse ma 20 minutit tagasi täiega ära armusin. Bändi põhiline loomemees Gareth Campesinos! olevat antud loo puhul saanud inspiratsiooni Briti kirjaniku Ann Quini enesetapust, mille viimane sooritas enese uputamise teel. Los Campesinos! annab tuleval aastal välja uue plaadi, mis Gareth Campesinose sõnul üldisest tumedast temaatikast nõretab, sest ka üks teine lugu, mis uuel albumil leidub, on jällegi inspireeritud ühe teise briti kirjaniku, B.S.Johnsoni enesetapust (Järjekordne uppumine, mis tundub kirjanike hulgas vist üldiselt populaarne olevat. Johnson tappis end muide vaid mõni nädal peale Quini) Nagu öeldud, ei ole ma LC! varasema loominguga absoluutselt kursis (selle vea kavatsen ma peatselt parandada), kuid "The Sea..." suutis mu südame niivõrd sulama panna, et järgmine aasta tundub mägede taga ning ilge tahtmine oleks juba uue LP üldpilti kuulda.

Intervjuu Gareth Campesinosega
Los Campesinos! - The Sea Is A Good Place To Think Of The Future.mp3

Kuidas sünnivad plakatid?

Tartus meeldib mulle alati mööda kõndida Tiigi ja Ülikooli plakatiseinadest, sest sealt leiab päris tihti midagi huvitavat. Jah okei. Peoinfot küll, aga samuti ka plakateid, millel info ilutseb. Viimane kord kui ma ühest sellisest päris pöördesse sattusin, oli tegemist Genklubis toimunud ürituse Kongress plakatiga. Idee iseenesest lihtne. JF Kennedy portree postri täpilisel taustal figureerimas. Selge on muidugi seos peo nime ja plakati kujunduse vahel, kuid üks asi on mulle alati peamurdmist valmistanud. Nimelt see, kuidas tullakse nii geniaalsete ideede peale ja suudetakse kõige lihtsamatest asjadest valmis teha midagi nii lahedat.
Sellele küsimusele otsibki oma filmis Died Young, Stayed Pretty vastust Kanadast pärit filmirežissöör Eileen Yaghoobian. Yaghoobian tiirutas kolm aastat mööda Põhja-Ameerikat ringi, intervjueerides kunstnikke, kes erinevatele underground kontserditele plakatid valmis on meisterdanud ning uurides, millest nood oma inspiratsiooni välja on võlunud. Yaghoobian sai initsiatiivi filmi tegemiseks selliselt saidilt nagu Gigposters, kust võib leida absoluutselt igasugust reaalsustvälistavat kraami, nii et minge vaadake järgi.


Died Young, Stayed Pretty kodulehekülg

Julian Casablancas goes solo.

Lisaks Fuck Buttonsi ja Atlas Soundi oktoobris ilmuvatele LP-dele, riliisib oma esimese sooloalbumi The Strokesi ninamees Julian Casablancas. Kevadel Danger Mouse'i ja Sparklehorse'i imelisel plaadil Dark Night of the Soul looga "Little Girl" üles astunud Casablancase album ilmub UK-s 19. oktoobril ning kannab nime Phrazes for the Young. Esimene singel "11th Dimension" on juba väljas ning kõlab mitte üldse halvasti ja muutub iga kuulamisega aina kõrvasõbralikumaks. Ning arvestades Casablancase varasemat The Strokesi loomingut, võib arvata, et sooloalbumilt ilmselt pettumust lootma jääda pole mõtet.

Julian Casablancas-11th Dimension

Shared via AddThis

grizzly bear strikes again.

Grizzly Bear on väljastanud uue video laulule "While You Wait for the Others" albumilt Veckatimest. Jätkatakse endiselt sürreaalsetel radadel ning nagu alati, silmi ekraani külge naelutavalt.

Three Trapped Tigers

Ausalt öeldes on tegemist järjekordse bändiga, millel on minu arvates suhteliselt debiilne nimi. Viimasel ajal tekib mul juba sellest kerge allergia, kui ma internetiavarustes mingit pika ja lohiseva nimega uut bändi kohtan, mille puhul tundub, et pole viitsitud eriti vaeva näha ja on lihtsalt mingid sõnad ritta pandud. Ilmselt oleks mul ka Three Trapped Tigers kuulmata jäänud, kui artikli juures poleks ilutsenud sõna math rock. Ning arvestades mu suurt armastust Foalsi vastu, mida ka samanimelise terminiga tituleeritud on, ei saanud ma siis kuulmata jätta, mismoodi TTT kõlada võiks. Ja no ütleme niimoodi, et ma olin esimese korraga lummatud. Foalsi ei meenuta antud bänd peaaegu üldse, kui just ülikiired kidrakäigud välja jätta. Pigem meenusid esimesena Holy Fuck ja Battles. Ja kui ma siis natuke rohkem bändi arengulukku süvenema hakkasin, selgus, et tegelt ei ole bändi nimi üldsegi juhuslik, vaid pandud hoopis samanimelise raamatu järgi, mille autoriks on kuuba kirjanik Cabrera Infante ning samuti peaks TTT kirjeldama bändi muusikat, mis oma jõulisusega tõesti tiigri välja annab. Kui mitte veel midagi hullemat.
Kollektiiv ei otsi oma lugudele pealkirju, vaid lihtsalt nummerdab need ära. Lihtne ja loogiline. Siiamaani on tüübid valmis meisterdanud ainult kaks EP-d, aga usun, et ega täispikk ka kaugel pole. Ja no vaadake, millise energiaga tüübid selles videos muusikat teevad. Edu neile laividel igatahes.

o. children

Seekord peaks ma oma posti alustama sõnadega JUMAL TÄNATUD!, sest peale pooleteisenädalast konstantset the xx-i ja mõnede vanemate lemmikute kuulamist on uue muusika põud ilmselt natukeseks möödas, sest lõpuks suutsin ma leida bändi, mida ma ilmselt tulevikus ka kuulda tahan. Tegemist on päris mõnusalt diibi asjaga ja mulle diip meeldib. Jutt käib bändist nimega O. Children, mis on minevikus kandnud ka nimesid Bono Must Die (Mille pärast neil Bono endaga paras jama tuli ja millest nad kahjuks lahti pidid ütlema. Mitte et mul otseselt midagi Bono vastu oleks.) ja Sex Pest(mille saamisloo kohta ma siinkohal infot ei oma). O. Children, mis ilmselt nüüd ka pikemaks ajaks bändi nimena pidama jääb, on aga saanud inspiratsiooni Nick Cave'i samanimelisest loost. Siiamaani on bändil väljas vaid üks singel, milleks on "Dead Disco Dancer", aga mujal on teisi lugusid üleval küll ja küll, mida ma endale ilmselt järgnevatel päevadel pähe hakkan kulutama. Muidugi ei saa ka mina üle võrdlusest Joy Divisioniga, sest laulja vokaal on täiega Ian Curtis ja muusika on kah sama sünge, aga savi. Vähemalt on kuramuse hea asi.



myspace

intervjuu ajakirjale Don't Panic

Ja sorry selle ebaproportsionaalsuse pärast mu blogis. Mu mitte-itimehe mõistus ei tea tõesti, millest see tuleneb.

chop pop

Sellise terminiga sildistab ennast ilmselt tulevane kriitikute lemmik ja indieime Clock Opera ehk Guy Connelly pluss veel kolm teist tüüpi muude instrumentide taga. Chop pop sellepärast, et Connelly hakib nii lüürikat kui ka muusikat ja nii lihtne see ongi. Tüübid tegutsevad praegu oma esimese albumi kallal, mida tahaks juba hullult kuulda, sest et nende "Once and for All" pani end küll korduvalt uuesti kuulama. Ütleme nii, et jälle midagi meeliülendavat, mõnusalt melanhoolset ja toredat vahelduseks neile siledatele ja rõõmsatele briti indiepoistele.

07 Once And For All.mp3

Guardian
Dazed & Confused
MySpace

Atlas Sound vol. 2

Eelmisel aastal mu lemmikbändide esiridadesse trüginud Deerhunteri geeniusest ninamees Bradford Cox on oma kõrvalprojekti Atlas Sound, mille esimene LP Let the Blind Lead Those Who Can See But Cannot Feel nii mitmeski aasta parimate albumite nimekirja esiotsas figureeris, taas päevakorrale tõstnud ning annab 20. oktoobril välja uue kauamängiva Logos. Antud plaadil teeb kaasa ka üks Animal Collective'i asutajaliikmeid Noah Lennox, kes on tuntud ka kui Panda Bear. Igatahes on nende koostöös ilmunud juba lugu "Walkabout" ja Animal Collective'i mõju on loos tunda rohkem kui küll. Jääme ootama.

Siin ka pikem usutlus uuest albumist.

Atlas Sound (Feat Noah Lennox) - Walkabout.mp3