Thursday 26 November 2009

Yeasayer LSD radadel

Istun praegu siin kuskil Pepleri tänava ühikas ja joon šampsi ja elu on ilus ja jäin üksi siin vahepeal ja (veel üks ja) sattusin kogemata Yeasayeri "Ambling Alpi" video peale ehk siis loo, mida ma siin paar postitust tagasi promosin. Ja nüüd andsid tüübid loole veel eriti laheda tripivideo ka välja ja peaks ütlema, et see lugu muutus kohe 100 korda paremaks. Seda ma siin nüüd esitleda üritangi, sest see on nii vinge, et ületab isegi Grizzly Beari "Two Weeksi" ja "While You Wait for the Other"'sit. Igatahes nautige. Postituse pühendaksin Eevule ja Mannale.

Sunday 22 November 2009

Totaalne perfektsus ehk Jolijn Snijders

Olenemata sellest, et ma seda blogi üldiselt muusikaga seotud teemade poole suunan, ei suuda ma antud hetkel kohe mitte eirata oma viimast leidu, mis pärineb hoopiski fotograafia vallast ning mis mind nii totaalselt lummas, et ma siia kohe hunniku täiesti imelisi pilte kavatsen üles laadida. Niisiis, mu vaimustus kannab nime JOLIJN SNIJDERS. Üsna kentsakas nimi jah, aga vabandab välja sellega, et ta on pärit Hollandist. Ta on 28-aastane ja istub üldiselt sellise agentuuri nagu Eric Elenbaas hõlma all, kust leiab ka teisi väga vingeid ja huvitavaid fotograafe. Hollandlanna pildistab eranditult noori, ilusaid ja stiilseid indiepoisse ja -tüdrukuid ehk siis mingis mõttes kergelt ka sinna Hedi Slimane'iga ühte äärmusesse fotograaf, aga ilmselt selle inditeema ja neetide ja mõnusate selgete piltidega ta mind lummabki.
Igatahes, SIIT saab lugeda intervjuud Snijderiga, kus ta räägib oma suurest armastusest kino vastu, sellest, mis teda inspireerib ning igast muust kraamist ka.
Ja SIIN fotograafi koduleht, kus vist enamus ta töid kenasti üleval ripuvad.
Nojaaa SIIN veel link Eric Elenbaasi saidil asuvale Snijdersi portfoliole kah.




Friday 20 November 2009

Uut Animal Collective'i


Peale selle, et Animal Collective'i tüübid selle aasta alguses imelise Merriweather Post Pavilioni üllitasid, annavad nad juba novembris digitaalsel ja detsembris füüsilisel kujul välja ka EP, mis hakkab kandma nime Fall Be Kind. Siiamaani said fännid oma kõrvasid harjutada selliste EP-l ilmuvate lugudega nagu "On A Highway", "What Would I Want? Sky" ja "Bleed", kuid nüüd on täies mahus kuulajani toodud ka selline eepiline teos nagu "Graze". Lugu alustab jälle AC-le omase mõnusa uimerdava/unistava tonaalsusega, teeb mingil hetkel pöörde ning transformeerub [nagu Pitchfork lugu kirjeldab] päkapikkude tantsupeolikuks džämmiks. Mõnna.
"Graze"

Wednesday 11 November 2009

Delphiiiic! Jools Hollandis!

Just siis kui masendav päev pidigi masendavaks jääma, postitas Delphic Facebookis lingi nende eilsest esinemisest Later with Jools Hollandis, kus nad esitasid lugu, mida minu kõrv veel normaalselt kuulnud ei olnud ja mis kannab nime "Doubt". Esimene kord kuulasin, oli kuidagi kahtlane. Aga kuulasin teine kord veel ja siis muutus juba nii heaks, et nüüd ma sest enam lahti ei saa. Nagu ma aru olen saanud, saab "Doubt"ist Delphicu järgmine singel 11. jaanuaril ilmuvalt plaadilt Acolyte, millest ma siin niigi vist juba hea mitu korda juttu olen teinud. Tüübid võiksid nüüd taas Dave Ma kampa võtta ning lasta tal "Doubt"ile sama vinge video valmis meisterdada kui oli "This Momentary"l.

Monday 9 November 2009

Patrick Wolf-Damaris


Ajee. Üks mu lemmikmehi, Patrick Wolf presenteerib Guardiani kaudu oma uut, 14. detsembril ilmuvat singlit, milleks on täiesti utoopiliselt ilus "Damaris".Pärit ikka endiselt The Bachelori pealt. Video kohta ma nüüd ausalt öeldes maailma kõige kiitvamaid sõnu ei ütleks, aga Patile annab andeks ikka.
Videot saab vaadata SIIT.

Saturday 7 November 2009

Röövel Ööbik-Ringrada


Eelmisest nädalast saadik, mil ma Plink Plonkis Röövel Ööbiku "Ringraja" esitlusel käisin ja endale nende uue heliketta soetasin, olen ma antud plaati vist juba nii 20 korda otsast lõpuni läbi kedranud ning seisnud dilemma ees, et kuidas ma sellest siis nüüd ebaprofessionaalse muusikavaatlejana kirjutama peaks. Vahepeal mõtlesin, et ei kirjutagi midagi, aga päris nii ka ikka ei saa, sest tegemist on ikka kuramuse hea plaadiga. Ausalt. Ja ma ei kirjuta seda nüüd suurest austusest indiveteranide vastu ega sellepärast, et Erik Morna "Ringrajale" 10 punkti pani. Ja ausalt öeldes ütlen ma lausa, et minu jaoks on antud plaadi näol tegemist selle aasta ühe parima albumiga, millega mina vabalt ka mõne välismaise indiime nina alla vehkima julgeks minna. Okei. Võib öelda, et albumi peal on kaks lugu, mis minus siiamaani veel väga sügavaid emotsioone tekitanud ei ole, kuid ei saa väita, et tegemist halbade lugudega oleks ning äkki käib veel mingil hetkel klõps ära ja hakkavad väga meeldima. Samas jäävad neil helimeisterdustel hetkel ikka teiste lugudega võrreldes mingid tahud puudu. Jutt käib siis "From Nowhere to Infinity"st ja "(jesus squeeze some) Smile"'ist. Teiste helitööde puhul tundub mulle aga, et ma võiks neid hetkel lõpmatuseni kuulata. Plaadi avab võimsalt "Chase and Catch". Edasi vallutavad kuulmetorud oma unistava melanhoolsusega "Young Godz Have Fun" ning "Let's Do Your Hair", mida ma koos "Sol Dat d'Or"'iga plaadi absoluutselt parimateks lugudeks pean. Isegi "Päike Maa (Erostratos)", mille üle foorumites juba elav diskussioon on käinud, et tegemist pole päris ööbikliku kraamiga, meeldib mulle väga. Eriti naisvokaali ja Pedaru hääle pehme kokkusulamine. "Estrangers" toob kuulaja jälle meditatsioonist välja ning juhatab sisse "Kids Stuff Rokk"i, mida ma siin juba varem kiitnud olen ning mis on nii kinky lugu, et see lihtsalt ei saa mitte meeldida. Pluss muidugi Lotte Jürjentali soolo, mis loole eriti kõva panuse annab. "Thulelohe" astub jälle sammu tagasi dreamyma atmosfääri poole ning laseb Pedarul natuke kentsakat eestikeelset hääldust praktiseerida. "Don't Stop Don't Start" lõpetab plaadi kergete diskotränavõngetega, mis selle loo puhul kõige rohkem mu südant soojendavadki. Igatahes võib öelda, et Röövel Ööbik kõigub "Ringraja" puhul erinevate sfääride vahel , pakkudes nii melanhooliamussi kui ka indidiskot ning krabades seejuures kaasa ka osakesi träänsust ja gootirokist.
Ja 4. detsembril esitleb Röövel Ööbik uut plaati ka Von Krahlis.

Siim Nestori intervjuu Tõnu Pedaruga uue plaadi teemadel
Erik Morna arvustus

Tuesday 3 November 2009

Akolüüdid, vallutajad ja imelik veri.

Tundub, et järgmisel aastal on oodata uut kraami nii vanadelt headelt tegijatelt kui ka debüütalbumeid uutelt toredatelt bändidelt, et ei suuda kohe ära oodata ning tänu sellele tõotab tulla ka imeline festivalisuvi, millesse mina kavatsen ilmselt taas Meldi festivali näol investeerida.
Igatahes on näiteks Yeasayer teatanud, et annab 2010. aasta veebruaris välja uue albumi, mis hakkab kandma nime Odd Blood. Et helinälga rahuldada, on bänd oma kodulehele üles laadinud esimese singli ning jagab seda täiesti tasuta. Lugu kannab nime "Ambling Alp" ning on kättesaadav siit.
Teine album, mille ilmumise kohta ma juba pikisilmi uudiseid oodanud olen, on Delphicu Acolyte, mis ilmub 11. jaanuaril.

Muidugi ei saa ma unustada Foalsi uut heliketast, mille ilmumisaeg veel selge pole, kuid juhtuma peaks see nii umbes uue aasta alguses ning praegu resideeruvad tüübid Rootsis, kus nad hoogsalt uue materjali lindistamisega tegelevad.
Ning viimasena neist plaatidest, mille järgi mu näpud juba ammu sügelevad, Patrick Wolfi The Conqueror, mis erinevalt tema imelisest ning depressiivsest The Bachelorist rohkem diskot peaks sisaldama.