Režissöör, kes kiiritust ei karda.

Dazed&Confused avaldas paar päeva tagasi intervjuu mu viimase aja ühe lemmikuima muusikavideote valmismeisterdaja ehk siis Dave Ma'ga. Minu armastus härra tööde vastu algas muidugi Foalsi "Balloonsi" videoga, millele järgnes idülliline "Olympic Airways" ning kulmineerus Delphicu "This Momentary"'ga, millega Ma lausa Briti muusikavideote auhinnale pretendeeris. Intervjuus kõneleb Dave Ma just nimelt tollest samast Delphicule loodud imelisest klipist ning mõnest muust asjast ka. Peaks veel mainima, et Dave Ma tegutseb sellises loovas kollektiivis nagu Pulse Films, mis peale Dave Ma ka paljudest teistest andekatest režissööridest koosneb. Seda tõestab ka fakt, et Pulse Films kandideeris sellel aastal 11 UK muusikaauhinnale.
Mõningaid Dave Ma töid.


Pluss YouTube'i kanal.

Veel ühed ilusad briti poisid.

Saage tuttavaks mu uue armastusega. Leitud täna ja kannab nime Fenech-Soler. Muidugi on jällegi tegemist briti bändiga, mis koosneb kolmest noormehest- Ben Duffy, Ross Duffy (jah, vennad) ja Dan Soler ning vahel võetakse trummide taha appi ka Andrew Lindsay. Muidugi on neid juba jõutud võrrelda nii Klaxonsi, Cut Copy, Friendly Firesi ning isegi Justin Timberlake'iga(!). Peab tõdema, et muidugi leidub neis nii ühte kui ka teist, kuid kõige rohkem on nad siiski Fenech-Soler. Esimest korda videot vaadates võib muidugi öelda, et okei, suht hipsterikas värk jälle oma värviliste põskede, stiilsete meeste ja hõbedase jakiga(!!!!!!), kuid tegelikult peitub siinkohal subkultuuri taga ka midagi muud. Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis ega Fenech-Soler midagi überunikaalset ei ole, sest kes ikka siin tänapäeva muusikalaviinis iga päev midagi uut ja geniaalset välja suudaks mõelda, kui võib öelda, et Fenech-Soler suudab juba olemasolevat värskes võtmes kuulajani tuua ning seetõttu ei teki antud bändi puhul ka seda järjekordse uue bändi ahastust. Imekombel ei ole Fenech-Soler veel ühegi plaadifirma alla kirjutatud, kuid 2. novembril ilmub neil sellest hoolimata esimene singel, milleks on "Lies" ning tänu millele ma hetkel seda bändi konstantselt ketrangi.
Ja muideks pakuvad poisid oma MySpace'is tasuta lugu "I Need Love."

Guardian

romantika on igav.

Mitmed postitused tagasi kirjutasin ma Los Campesinose uuest, mitte just kõige lühema pealkirjaga loost "The Sea is a Good Place to Think of the Future", mida ma oma lastfmi järgi juba nii 80 korda läbi olen kuulanud. Nüüd on 7-pealine punt välja andnud esimese singli jaanuaris ilmuvalt plaadilt Romance Is Boring ning see kannab nime "There Are Listed Buildings". Kui ma nüüd bändi teadaandest loen, et uus album käsitleb siukseid teemasid nagu surm pluss seks pluss vaimne kokkuvarisemine ja sinna otsa veel jalgpall, siis peab ütlema, et oodata on ilmselgelt mitmekesist plaati. Kuna "The Sea is a Good Place to Think of the Future" äratas minus juba imelise lootuse, et Romance Is Boring saab olema tõsiselt melanhoolne plaat, millega depressiivseid talveõhtuid veel depressiivsemaks muuta, siis nüüd, olles kuulnud uut singlit, ma enam päris nii ei arva, sest tegemist on päris tantsulise heliloominguga. Esimese korraga assotsieerus mulle kerge kolledžrokk, kuid mitmekordsel kuulamisel, kui lugu juba kasvama on hakanud, see enam niivõrd kõrva ei häiri. Peaks küll mainima, et sellist mõnusat emotsionaalset kulminatsiooni nagu "The Sea..." "There are Listed Buldings" minu jaoks kaasa ei too, kuid ilmselgelt jään ma endiselt uut plaati ootama ning loodan sellelt ikkagi hästi palju südalõhestavat mussi.
Tulevase plaadi tracklist näeb aga välja selline:
01 In Medias Res
02 There Are Listed Buildings
03 Romance Is Boring
04 We've Got Your Back (Documented Minor Emotional Breakdown #2)
05 Plan A
06 200-102
07 Straight in at 101
08 Who Fell Asleep In
09 I Warned You: Do Not Make an Enemy of Me
10 Heart Swells/100-1
11 I Just Sighed. I Just Sighed, Just So You Know
12 A Heat Rash in the Shape of the Show Me State; or, Letters From Me to Charlotte
13 The Sea Is a Good Place to Think of the Future
14 This Is a Flag. There Is No Wind.
15 Coda: A Burn Scar in the Shape of the Sooner State

London Calling

Võib öelda, et minu Tartu elu jooksul on umbes miljon korda ette tulnud situatsioon, kus ma nädal aega järjest mingist üritusest vatran ja raudselt sinna minna luban, kuid kui asi minemiseks läheb, siis tuleb alati mingi väga mitte välja vabandatav asi ette. Nojaa seekord lubasin ma Mannule ühtteist kokku, et me seekord ikka raudselt Genialistide klubisse siukesele üritusele nagu London Calling jõuaks, prioriteediks näha siis Dahlingut. Aga muidugi kiskusid asjad jälle sinnapoole, et õigeks ajaks me jälle Genni ei jõudnud ja seega Dahlingu maha magasime, no ja siis tuli juba idee, et milleks üldse minna, sest ausalt öeldes polnud me teisi bände üldse eelkuulanudki. Aga no spontaansed nagu me oleme, otsustasime peale mõnda pudelit šampust ikkagi Mannuga Gennis ära käia. Jaurasime sees natuke ringi ja jõudsime siis lõpuks saali ja no mida meie kõrvad pidid kuulma. ROSA ALCHEMICAt muidugi. Peaks mainima, et see oli mul viimase kahe kuu parim kontsertelamus üldse. Mitte, et ma viimase kahe kuu jooksul just paljudel kontsertidel käinud oleks, aga no ikkagi. Tüübid olid siukse lavalise energiaga, mis kandus publikule niimoodi üle, et rahvas oli kohe eriti ekstaasis. Ütleme nii, et kui ma praegu kodus Rosa Alchemicat kuulan, ei tekita see üldse nii hullu emotsiooni ja vajab ikka kuulamist, aga laivis lõid kõik lood oma energiaga siukse toreda matsu vastu pead, millest polekski tahtnud toibuda. Ja nüüd ma siis mõtlen jälle, et peaks end rohkem kokku võtma ja ikka tihedamini Genialistidesse jõudma, et mitte jälle midagi head maha magada.

Rosa Alchemica Myspace

Kids Stuff Rokk

Ütleme nii, et see pole enam just kõige uuem uudis ja MTV ketrab seda lugu ka täie hooga nii nädal aega juba, aga ma lihtsalt ei suutnud Röövel Ööbiku "Kids Stuff Rokk"'ist niisama mööda vaadata ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis olen ma sellest loost täiesti vaimustuses. Ja kui lisada heale loole oma guccidolceversacedega veel haigelt lahe kiiksuga video (autoriteks siis almighty Veiko Õunpuu ja Jan-Erik Nõgisto), siis tundub, et ma võiks terve tänase päeva youtube'is istuda ning seda videot vahtida. Vaadake vaid Saaremetsa Rauli tantsuliigutusi ja terve päev on tehtud. Isegi andmeteanalüüsi grupitööst põhjustatud trauma vajub alateadvusesse jõudu koguma.

Charlotte Gainsbourg- ikka mitmel rindel korraga.

Ajal, kui Lars von Trieri Antichrist, Charlotte Gainsbourgiga peaosas, kinopublikut shokeerib, pakub lauljatar/näitlejatar võimalust tasuta alla laadida lugu nimega "IRM", mis on esimene vihje sellest, milline hakkab välja nägema 7. detsembril ilmuv samanimeline album, mis on muideks produtseeritud BECKi poolt! "IRM"-i algustaktidest võib vabalt ära tunda Beckile omast mõnusat biiti, mis läbib laulu algusest lõpuni. Ja muideks, mõned päevad veel ehk siis 19. oktoobril ning siis tuleb välja ka Gainsbourgi ja Becki duett "Heaven Can Wait".
Peaks ütlema, et I can't.


"IRM" download

Burial-Fostercare

Dubstepi ringkonna ilmselt üks kõige diibimaid valitsejaid ehk Burial on üle pika aja välja tulnud uue looga, milleks on "Fostercare". Burial jätkab endiselt sama salapärastel radadel, kus eelmine kord lõppes Untrue. Võrreldes Untrue'ga, mis natuke hoogsamat dubsteppi sisaldas, on "Fostercare" pigem lugu, mille järgi sa nii väga tantsupõrandal ei tatsuks, vaid mis minu arust sobib suurepäraselt sügisööl kell 4 kuskilt urkast koju tulekuks, eriti siis, kui on soov endale parakaid tekitada, et keegi sul sihikindlalt järel kõnnib.
Buriali muusika on minu jaoks nagu õhukesel jääl kõndimine. Väga õrn ja minimalistlik, kuid samas tekitab suuri emotsioone ja tõmbab oma sügavuse ja iluga lausa kõhu õõnsaks. "Fostercare" vajab kindlasti natuke aega kasvamiseks, kuid peale seda, kui ta oma emotsiooni üle sinu on laotanud, paneb ta end ikka ja jälle uuesti kuulama.

Vampire Weekend jagab tasuta Horchatat

Ilmselt on paljud seda hetke oodanud, millal eelmise aasta üks edukamaid bände Vampire Weekend midagi uut välja laseb. Kollektiiv teatas juba mõni aeg tagasi, et jaanuaris antakse välja uus album, mis hakkab kandma nime Contra. Nüüd on poisid letti ladunud esimese loo, mille nimeks "Horchata", mis peaks tähendama mingit väga kihvti rahvusjooki, mis on tehtud mandlitest, riisist, seesamiseemnetest ja odrast. Igatahes pakuvad tüübid lugu oma koduleheküljel täiesti tasuta, nii et kasutage võimalust. Minu arust igati sümpaatne heliteos.

Bändi kodulehekülg

tüdrukud, kes on tegelikult poisid.

Selle nädala lemmiklugu tuleb bändilt Girls, kannab nime "Laura" ja pärineb nende debüütalbumilt nimega Album. Girlsi puhul on tegemist kahe San Franciscost pärit tüüpidega, kelle tervenisti tablettide mõju all kirjutatud albumit on juba taevani kiidetud. Mina veel tervele plaadile pihta ei saa ja kuulan hoopis "Laurat". Hästi hästi hästi palju.

02.Girls - Laura.mp3