Ma nagu väga hästi ei uskunud, et see postitus mul siia üldse sattuda võiks, aga no näed. Täitsa lampi juhtus nii, et mulle hakkas lõpuks siiski see Klaxonsi uus kraam meeldima, mis nende augustis ilmuval, juba miljon aastat edasi lükatud plaadil Surfing The Void esindatud on. Kuigi nende eelmist plaati Myths Of The Near Future on ilmselt suht raske nende endi poolt ületada, siis ei saagi öelda, et seni avalikuks tehtud "Flashover" ja "Echoes" eelmisest albumist väga erinevalt kõlaks ja nii tundusidki antud lood mulle alguses überrandomid, kuid mingil hetkel jõudis minuni lugudes peituv agressiivsus, mida eelmise albumiga võrreldes ikka mõnekümne grammi võrra rohkem leidub ja see mulle meeldib.
No comments:
Post a Comment